ÕPPEGRUPI TOETAV MÕJU

Õppegrupi all mõeldakse omavahel suhtlevate ja vastastikuses sõltuvuses olevate õppijate kooslust, kuna selle liikmed jagavad ühist eesmärki õppimises ja tegutsevad ning osalevad koordineeritud õppetegevuses (Connolly, 2008). Tunnen, et meie õppegrupil on ühine eesmärk, mis keskendub õppimisele üldiselt ja ka enda individuaalsele arengule. Me suhtleme omavahel virtuaalmaailmas ja õppeprotsessides ning osaleme õppetegevuses.

Grupis õppimine on kunst, kuidas töötada koos grupikaaslastega mingi eesmärgi suunas, olgu see siis selgesõnaline või kaudne. Grupiliikmed on üksteisega seotud läbi dünaamiliste suhete liikmete vahel, mis tekitavad energiat ja millest vallandub protsess. Grupis õppides on  väga oluline, et kogemusest võetakse maksimum ja et antakse endast kõik. See tagab kõrgetasemelise koostöö ja võime raskusi ületada (Connolly, 2008, 22).

Viimase andragoogika loengu käigus tuli selgelt välja, kuidas ka põhjalikumalt ette valmistamata grupiliikmed ei raatsi jätta tulemata loengusse, kuna nad on aru saanud, et grupiprotsessid annavad õppimisele midagi erilist juurde. Grupiprotsesside käigus on võimalik märgata teiste grupiliikmete kogemusi ja tähelepanekuid. Rühmatööde käigus on alati tekkinud eriline energia ja kaasamõtlemine.

Grupiprotsesside puhul on oluline iga indiviidi roll grupis. Rollid ilmnevad grupis suhete kaudu ülesannete täitmisel, vastutuse võtmisel ja otsustamisprotsessis, mõjutades turvalisuse tunnet ja võimaldades ennustada grupiliikmete käitumist grupis/erinevates situatsioonides (Jõgi, 2011). Meie õppegrupis võib juba märgata rollivõtmisi. On inimesi, keda võib pidada eestvedajateks, juhtideks, organiseerijateks jne. Rollid kujunevad kindlasti esmalt välja inimese enda isikuomadustest ning samas ka konkreetsetest situatsioonidest ja oskustest, mis isikul on.

Samuti ei saa jätta rõhutamata kokkulepete ja normide loomise vajadust grupis. Normid on need reeglid, kombed, tavad ja rituaalid, mida meeskonna liikmed tunnetavad vajalike ja sobivatena (Ephross, Vassil, 2005). Lisaks tuleb luua kokkulepped, näiteks mis eesmärgil tegutsetakse ja kuidas mingites võimalikes ettetulevates situatsioonides käitutakse. Normid ja kokkulepped võivad olla nii suusõnalised kui ka kirjalikud. Meie õppegrupis on normid ja kokkulepped tekkinud üsna jooksvalt. Peetakse normiks, et põhiainetest puuduja teavitab sellest ka gruppi, et temaga ei ole võimalik arvestada, infovahetuseks peetakse mugavaks Facebooki gruppi. Loodud reeglistik, normid ja harjumused on vähemalt minus tekitanud tunde, et olen grupiliikmena ka ise vastutav selle toimimise eest. Samas ma ka tunnen, et ma ei ole väga aktiivselt panustav grupiliige. Usun, et see tuleb esiteks minu loomupärasest tagasihoidlikkusest kui ka ülesandepüstitustest, kus ma tunnen ennast vähem kogenenumana teistest grupiliikmetest. Ka tunnen, et kuulun ka kooliväliselt mitmetesse gruppidesse (perekond, sõpruskonnad, tööalaselt tekkinud pädevusgrupid), mille vahel ei ole ma suutnud ennast aktiivselt jagada.

 Kasutatud materjalid:

1.      Connolly, B. (2008). Adult Learning in Groups. Berkshire: Open University Press,

2.       Ephross, P. H., Vassil, T. V. (2005). Groups That Work: Structure and Process. New York, USA: Columbia University Press,

3.      Jõgi, L. (2011). Grupiprotsessid ja grupiareng. Rollid gruppides. [Loengumaterjal]